Neli päeva Kesk-Soome rahvusparkides. Helvetinjärvi

Kesk-Soome rahvuspargid. Helvetinjärvi

Käisime enne jaanipäeva Lõuna-Soome neljas rahvuspargis. Esimesena jäi teele Tamperest ca 50 km põhja pool asuv  Helvetinjärvi.

Parkisime auto Helvetin Portti (Põrguvärava) parklasse. Vihma tibutas. Jalgtee parklast viis otse Põrgujärve kõige tuntumasse paikka – Helvetinkolu – sügava, vaid mõne meetri laiuse kaljulõhe juurde, mis viib järsult kaljult alla otse järve. Lõhe juurest kõrgel kaljul asuvalt vaateplatvormilt avaneb kaunis vaade kaugel all looklevale Suurele Helvetinjärvele. Geoloogid arvavad, et kaljulõhe tekkis 150-200 miljonit aastat tagasi maakoores olevate pragude ja liikumiste tagajärjel.

Kust Põrgujärv oma nime sai? Rahvasuus levinud jutu järgi võtnud ennemuiste Ruokke talu peremees Sipilä nõia mõrrast ilma loata ühe haugi. Sellele järgnenud äge lahing, kus peale sõnade lasti käiku ka relvad. Pärast võitlust hüüdnud Sipilä nõid Ruokke vanamehele: “Sellest põrgujärvest ei tule ühtegi haugi nii kaua kui minu küüned on pehmed.” Ja nii see oligi, sest läks kaua aega, enne kui järgmine haug kätte saadi.

Helvetinjärvi rahvuspark. Helvetinkolu
Helvetinjärvi rahvuspark. Helvetinkolu

Helvetinkolu oli teada-tuntud matkakoht juba 19. sajandil. Siinset maastikku on käinud imetlemas tuntud maalijad ja kirjanikud, teiste seas Akseli Gallen-Kallela, Louis Sparre ja Johan Ludvig Runeberg, kes said siit inspiratsiooni oma teoste loomisel. Helilooja Oskar Merikanto komponeeris 1908. aasta juunis, mõjutatuna suvisest äikesetormist Koverojärvel asuva Kuivajärve maja külalisteraamatusse lühikese teose, mida tänapäeval teatakse “Koveron sävel, OM125” nime all.

Vihma tibutas endiselt, kuid ilm oli suviselt soe. Helvetinkolu juurest lookles matkarada edasi läbi vana salumetsa, järskudest kaljunukkidest viisid üles ja alla puidust trepid. Põlispuude vahelt vilksatas Suur Ruokejärv. Edasi lookles rada piki Haukkajärve kaljust kallast kuni Heinälahti telkimisalani. Vihmast märjad trepid, kaljud ja puujuurikad kipuvad olema libedad, päeva päästavad matkamiseks sobivad jalanõud.

Liivase kalda ja põhjaga Heinälahti on Helvetinjärve rahvuspargi parim ujumis- ja telkimiskoht. Käisime ujumas ja kõmpisime sama teed mööda tagasi. Vaatasime veel kord Helvetinkolu kuristikku ja imetlesime kõrgelt kaljuseinalt avanevat vaadet. Tagasiteel parklasse tegime veel väikese “jänesehaagi” üle sootupsudega raba. Kuigi Heinalahti telkimisala oli superluks, otsustasime ööbima sõita järgmisesse, Seitsemisen rahvusparki.

Foto: Matka- ja reisitarbed

Shopping Cart
Scroll to Top